Täna, 17.02.2022, oleks Aivol täitunud 83 aastat.
Lehitsegem, kuidas ta oma käekäiku meie XXXXX Raamatus tutvustas, vaadakem ühiseid pilte.

Lõpetasin Turba keskkooli 1960 aastal, olles enne 8 klassi minekut üle aasta töötanud koolimaja ehitusel. Isa töötas Ellamaa Elektrijaamas valveinsenerina, ema oli kodune. Avalduse TPI-sse esitasin erialale automaatika ja telemehhaanika  aga  sain soojuselektrijaamade soojusenergeetiliste seadmete inseneri  diplomi. Suunamisega läksin tööle Narva Balti Soojuselektrijaama. Seal töötasin vaneminsenerina ja esmakordselt moodustatud ametikohal - katlainspektsioonile alluvate seadmete vaneminspektor. Narvas hakkasin tegelema vee-motospordiga, kus jõudsin meistersportlase kandidaadi tasemele. Samal ajal sain ka Mäe-Tehnilise Järelevalve Valitsuse mittekoosseisulise katlainspektori õigused ja tunnistuse. 1971 aastal tulin tööle Eesti Energia  remonditalitusse remondigrupi juhatajaks. Alates 1.jaanuarist 1972.a. moodustati  esmakordselt Eestis Riigiasutuste Töötajate Ametiühingu Vabariikliku Komitee juure asuva tehnilise peainspektori ametikoht, mis otseselt allus NSVL Riigitöötajate Ametiühingu Keskkomiteele. Ootamatult tehti minule ettepanek asuda sellele tööle. Omapärane olukord tekkis Moskvas minu ametisse kinnitamisel ametiühingu keskkomitee presiidiumil, kui selgus, et ma ei ole kommunistliku partei liige. Peale umbes pooletunnist presiidiumi kinnist nõupidamist otsustati mind kinnitada ametisse tingimusel, kui annan ausõna, et järgmisel päeval peale Tallinna saabumist annan avalduse parteisse astumiseks. Edaspidi tulid töö ENSV Ametiühingute Nõukogus, ENSV Varustuskomitees, Riikliku Sekundaarse Tooraine Tootmis-Varumiskoondise juhatajana, ENSV Ministrite Nõukogu tööstusosakonna juhataja asetäitjana. 1976 aastal jõudsin lõpetada ka V.G. Plehhanovi nim. Moskva Rahvamajanduse Instituudi tööstuse juhtimise ja planeerimise erialal. Peale Eesti Vabariigi taastamist töötasin Eesti Politseiametis ja alates 1993 aasta juunist, kui moodustati iseseisva organina KAPO, seal majandusosakonna direktorina. Peale infarkti ja rasket südameoperatsiooni (rindkerest eemaldati südame ümbert 700 grammine rasvkasvaja) 2006 aasta mais, olen alates 2007 aasta juunist pidanud pideva füüsilise koormuse tagamiseks kärupaigaldaja ametit erinevate kaubanduskettides.

Hüdraulika eksam: kui mälu ei peta luges hüdraulikat prof. Paal. Eksam pidi olema laupäeval ja konsultatsioon reedel kell 11. Kogunesime reedel Koplis auditisse, aga keda ei olnud, oli õppejõud. Rühma vanemana läksin kateedrisse teda otsima, kuid seal öeldi ,et ta võtab eksamit vastu. Leidsin professori üles ja tema tegi ettepaneku sooritada eksam täna st. reedel peale lõunat. Põhjus on väga lihtne: ta peab täna õhtul sõitma lõuna Eestisse pulma ja ei tahaks hakata meie eksami pärast laupäeva hommiku tagasi sõitma. Pidasime poistega aru ja nii ta ka läks. Eksam toimus paari omapäraga: õppejõul puudus assistent ja iga paari  eksami soorituse järel käis õppejõud umbes kümneks minutiks nn. " suitsu tegemas". Eksami tulemusi vaadates võis ainult imestada ja uhkust tunda selle üle, kui põhjalikud ja laialdased olid AS rühma teadmised hüdraulikas.

Üldise keemia eksam: AS rühma keemia eksam on minu arusaamise järgi rühma ajaloo mustem päev. Rahuldavad ja mitterahuldavad pooleks. Päev enne olid  teisel soojuserühmal AO enamuses hinded  head ja väga head, kuna kala näkkas.  Meil vastas viimasena Volli, õppejõud R. Ott vaatas eksami tulemusi ja imestas, et keskmine on nii madal ja küsis Voltsi käest: oled sa heaga(4) nõus.  NB!! mälus on moment, et õppejõud küsis mis on galvaani element? Küsimus saadeti vastamaks rühmale, aga Mendelejevi tabelis selliseid elemente ei leitud ja abi jäi saatmata. Rumalas olukorras tudengile ütles Roman Ott lakooniliselt: see on ju taskulambi patarei. Niipalju meie teadmistest üldisest  keemiast.