Kui Krahv ei tule Mäe juurde...


... professori juubelil kõvasti särtsu ja kuraasi kogununa suundus Mägi ülemeelikus meeleolus ühel mõnusal juunikuu õhtul Viljandi külje alt Viljandi linna suurust mõõtma! No oli ikka teine suur küll, alles tervelt 132x Eimari juhtimisel paremale-vasakule pööranuina peatusime kaunite maalingutega tara ees (mis imeväel Eimar küll sellega esimesel katsel kohe hakkama sai, arumaeisaa), mille taga imposantne krahv Sass meid naerulsui ootas. Kohtumise rõõm ja ärarääkimist ootavate lugude hulk oli sedavõrd suur, et esimese veerandtunni veetsime kohe sealsamas, aiavärava juures! Sinna me ilmselt oleksime hämaruseni jäänudki, kui krahvinna Eleena hüüd meid nostalgia letargiast äratanud poleks:-)

Aiast alguse saanud loominguhõng sai meid Sassi-pere kodus saatma igal sammul, kulmineerudes tütre Iveta maalitud Krahv Sassi ja Krahvinna Eleena portreedega elutoas!

Oli tore sõbralik ja südamlik kohtumine, mille otsa ega lõppu ei tundunud siin ilmas miski ohustama. Kui vaid tervised meid kimbutama ei kipuks ...

Aitäh! Sass ja Eleena, sedavõrd meeldiv kohtumine jääb kauaks-kauaks hingesoppi soojendama.

PS Sassi-Eleena tütre Iveta Mecelise maalitud ema-isa portreed olid minu jaoks sedavõrd lummavad, et ma ei suuda ilmselt enam kunagi Sassi poole ilma krahvi-tiitlita pöörduda!

Mati ja Tiiiiiiiiiit olid jälle tublid, märkasid nii mõnedki momendid lindilegi jäädvustada: